Lihavõtted ja munad
Nimetus "lihavõtted" viitab ülestõusmispühadele eelnenud paastuaja lõpule. Ülestõusmispühade nimi on seotud suure neljapäeva ja suure reedega, mis viitavad vastavalt Uue Testamendi pühale õhtusöömaajale ja Kristuse ristilöömisele ning ülestõusmisele.
Lihavõtted on liikuv püha (23. märts kuni 26. aprill), mis jääb maarjapäeva ja jüripäeva vahele. Hea lapsena on lihavõtetel rahvasuus palju nimesid, näiteks:
Munadepüha
Lastele ongi lihavõtted eelkõige munapühad. Aga mitte ainult lastele. Muna on olnud inimesele aastatuhandeid salapärane nähtus ja kõige algus. Paljude loodusrahvaste müütilistes lugudes on maailm koorunud munast.
“Kalevalas” lendab müütiline part lõputu veevälja kohal ja otsib pesategemiseks kohta. Part teeb pesa Ilmatari põlve otsa, muneb kuus kuldset ja ühe raudse muna ning istub neid hauduma. Aga munad lähevad pardi all nii palavaks, et Ilmatar peab põlve kohendama, munad veerevad vette ja lähevad katki. Üks muna on eriline: selle alumisest poolest saab maa ja ülemisest taevas. Munavalgest saab Kuu ja rebust Päike, muna kirjust mustrist tähed, koore tumedatest laikudest pilved.
Ka Kreutzwaldi “Kalevipojas” on meie esiema Linda sündinud tedremunast.
Egiptuses pajatati müüti kuldmunast, millest sai Päike. Selle munes kahesooline ürglind, keda kutsuti Suureks Kaagutajaks.
Kevadpüha
Lihavõtted on eelkõige kevadpüha. See on üks neid oodatud perepühi, mis kodus mitmete võtetega kauniks ja meeldejäävaks muudetakse. Peale munade on kevadpühade sümboliks veel värsked kevadlilled, kaseoksad ja urvad.
Sigimispüha
Öeldakse, et õige munakoksimine käib seestpoolt. See tähendab, et nüüd algavad või on juba alanud lindudel vilkad päevad: paarilise otsimine, pesapunumine, poegade haudumine. Sama mure ja rõõm on kõigil väiksematel mutukatel-putukatel ning ka suurematel elukatel.
Allikas: AS Tallegg
