Eesti NSV ajal 1956-1991

Talleggi eelkäija Tallinna Linnuvabrik alustas tegevust juba 1956.aastal. Otsus Eesti esimese linnuvabriku rajamise kohta võeti valitsuse poolt vastu juba 14.juulil 1950.aastal, kuid ehitusorganisatsioon – Tallinna Linnuvabriku ehitusdirektsioon – alustas tegevust alles 14.aprillil 1953. Ehitusdirektsiooni direktorist Nikolai Burmannist sai vabriku esimene direktor.
 
Kuna Eesti linnukasvatajatel puudusid kanamunade ja linnuliha tööstusliku tootmise kogemused, tegi tõsist muret personali komplekteerimine. Selles osas oli abiks Leningradi Linnuvabrik, kuhu suunati väljaõppele 12 tulevast linnukasvatajat, sealse tehnoloogiaga käisid tutvumas ka veterinaararst ja zootehnikud. Esimesel aastal toodeti ainult 24 000 muna ja 7,4 tonni linnuliha.
 
1957.aastal peeti viies kanalas 11 500 kana, saadi 1,148 miljonit muna ja 32,3 tonni linnuliha. Töötajate arv oli kasvanud 88-ni. Kanamunade ja linnuliha omahind oli kõrge, vabrik töötas suure kahjumiga. Kuna olukord ei paranenud ka järgneval kahel aastal, siis vahetati 1959.aasta aprillis välja vabriku senine juhtkond ning direktoriks määrati Haude-Linnukasvatusjaamade Trusti vanemzootehnik Ilmar Sõstar. Linnuvabrik arenes kiiresti. 1965.aastal toodeti siin üle 12 miljoni muna, mille omahind oli juba langenud rohkem kui poole võrra.

1966.aasta kevadel määrati ettevõtte direktoriks hiljem Eestis laialt tuntuks saanud põllumajandusjuht Aleksander Lind, kellel olid kindlad, pikaajalised vaated linnukasvatuse, põllumajanduse ja üldse maaelu arendamise suhtes.

Linnukasvatus oli Eestis esimene põllumajandusharu, kus kuuekümnendate aastate keskel mindi üle tööstuslikule tootmisviisile. Tööstusliku linnukasvatuse all mõisteti munade ja linnululiha tootmise meetodit, mis kindlustab nende saaduste aastaringse stabiilse tootmise ning tööde kõrge mehhaniseerimisastme tootmisprotsessis. 
Linnuvabriku esialgne projektvõimsus – 8 miljonit muna aastas – saavutati 1965.aastal. Kuna selleks ajaks oli omandatud suurtootmise kogemusi ning nõudmine munade ja kanaliha järele üha kasvas, alustati ettevõtte laiendamist, et toota aastas vähemalt 40 miljonit muna. 1968.aastaks oli eesmärk saavutatud: toodeti 42,2 miljonit muna. Siis seati Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi poolt uus ülesanne – viia toodang 1980.aastaks 100 miljoni munani.

 

1982.aasta 1.novembril liideti Tallinna Linnuvabrikuga Kostivere sovhoos, moodustus Tallinna Näidislinnuvabrik- sovhoos. Harjumaa ühe suurima, kuid laokilejäänud majandi käekäigule kulusid marjaks ära linnuvabriku majandamiskogemused, juhtimisstiil, ehituse- ja finantsvõimalused.
 
1983.aastal sai ettevõtte direktoriks senine tootmisdirektor Herbert Lass, kes oli varem töötanud Eesti NSV Põllumajandusministeeriumis. Direktorina keskendus ta peamiselt Kostivere probleemidele, liha ja piima tootmisele ning pani aluse söödapeedi kasvatamise aktsioonile. 
 

1987. aasta lõpus valiti ettevõtte direktoriks Ants Käsper.

Tõsisemat  tähelepanu hakati pöörama linnukasvatusele. 1989.aastal saadi igalt kanalt juba üle 20 muna aastas rohkem, ettevõtte kogutoodang suurenes eelneva aastaga võrreldes koguni 15 miljoni muna võrra, kusjuures märgatavalt vähenes söödakulu. Tarvitusele võeti abinõud linnukarja tervisliku seisundi stabiliseerimiseks, korraldati umber söötmist, kasutati julgemalt ravimeid ja rakendati teisi veterinaarmeetmeid.
 
1991.aasta on Linnuvabriku suurima toodangu aasta -  toodeti 211 miljonit muna ja 1891 tonni liha.